Valmistume talveks

Meil käis augustikuus fotograaaf külas ning minu eesmärk oligi loomadega koos mälestusi pildile püüda. Eelkõige Muriga, kes juba 14 aastane aga ka teistega. Kindlasti kordame järgmisel aastal :) Hobused olid selleks hetkeks veel kehvemas konditsioonis kuid nüüd juba tugevamalt kosunud. Olen mõlemaid söötmisaegadel pingsalt jälginud ning nüüd on selge, et vähemasti visuaalsel jälgimisel on 99% kindel, et mõlemale teevad hambad muret. Ehk siis kutsusin seekord uue ja hammastele spetsialiseerunud arsti, sest eelmine ütles, et kõik on korras. No ei ole ju. Ginnie pudistab pool oma söögist pangest mööda, heina ta põhimõtteliselt ei puudu (valusam närida!?) Spirit pudistab kergelt kuid ajab närimisel pea küljele viltu, lisaks on ta sama külje pealt ratsutades väga väga jäik ning üritab samuti pead külili ajada. Heina sööb isukalt kuid on pisut kõhnem kui Ginnie.

Mõlemad saavad lisaks 2 L kaerale ka (hommikul ja õhtul) ka Eggersmanni müslit. Spiritile ürdimüsli lihasmassi arendamiseks ning Ginnie seenioritele sobivat. Ei tea kui reaalne on poole nädalga tulemusi näha aga no on! Täna said esimest korda täiskogused (alguses tuleb väikeste portsudega kõhtu harjutada) Igatahes on nad müslidest totaalses vaimustuses! Isegi olen, sest nt ürdimüsli lõhnab lihtsalt vaimustavalt. Oleneb kui kaua seda jagub, Horse Showlt toon igatahes suurema koguse kaasa, sest seeniorimüsli annan nüüd lisaks ka küülikutele.

Üsna varsti tuleb meile veel sepp uuesti kutsuda ja pean plaani võimaluse korral ka ise kerge värkimine selgeks õppida. Praegu püüan ennast niigi igasuguste erinevate raamatute ja artiklitega harida ning kiusan kõiki tuttavaid hobusekasvatajaid napakate küsimustega.

Lammastega ollakse sõbrad. Teinekord nuusivad üksteist üsna üllatunud nägudega aga näiteks kui Spiritiga üle hoovi põllule trennitama lähen ja Ginnie jääb üksi hoovile, siis lammaste näol on ta palju rahulikum ja viimased paar korda hakkab uuesti sööma. Ei röögi meile iga paari minuti tagant järgi.

Hetkel käivadki nad meil hoovis ringi. Hoov on ühest küljest ümbritsetud kopli ja karjuselindiga ning teisest sügava jõekaldaga. Hoovis on nad sellepärast, et siin on rohi rohelisem ja Ginnie tahab õunaraksus käia, mistõttu on ta pea igast küljest aia ikka ja jälle maha lõhkunud. Rumal komme kuid süüdistad saan vaid ennast. Kuigi on plaanis alustada uue kopli ehitusega veel sellel sügisel, siis pead ma ei anna. Enne tuleb karjusekinnitused ja generaator ära osta. Kui talliehitusega lõpule jõuame, hakkavad nad öösiti kindlasti tallis olema. Spiriti puhul tuleb seda muidugi jälgida ja loota, et tallis viibimine talle halvasti ei mõju, sest kopsudega midagi ilmselt ikka on. Heinaallergia tõenäoliselt. Olen vahelduva eduga ka tekitanud kuid püüan ennast tagasi hoida. Kuna saabuv sügisilm on tõeliselt armuline olnud, siis hetkel on nad öösiti, ka alla 10 kraadi ilma tekkideta. Kasvatavad karva. Käin tavaliselt keskööl või kui kauem üleval olen hiljem vaatamas, kas on värinaid. Pole õnneks olnud. Üks heinarull on neil kopliväravas ja vähemasti Spirit käib seal pikutamas. Teinekord magavad nad kohe maja ees hoovis. Karv on selle kiire temperatuurimuutusega kenasti vohama hakanud. 

Spirit on hakanud stabiilsemalt trennides käima. Kiire töögraafiku tõttu fotosessioonide ja talliehituse näol on ikka tavaline taks 2-3 trenni nädalas kuid peale viimast võistlust Toris tekkis endal korralik isu stabiilsemalt treenida. Püüan olla äärmiselt rahulik ja mõistlik ning endale meenutada, et hobune ei ole mitu aastat trennis käinud, tal puudub lihas pikemaks sõitmiseks ja tugevamateks harjutusteks ning minu närvilisus ei ole põhjus talle haiget tegemiseks. Selline suhtumine on aidanud meil siiani kõik trennid teha puhtalt nautides ning näha, et kõik harjutused tulevad välja (meie oskusi arvestades) suurepäraselt. Hobune on rahulik, ei rahmelda ega hakka tippima. Hingamine taastub väga kiiresti ning peale trenni jalutatakse mulle veel ka lahtiselt vabatahtlikult järgi, mitte ei kimata solvudes minema. Ta on tõesti imeline olnud! Väga palju kasu on olnud ka Janne ja Alla trennidest, mis meid hetkel toetavad. 

Kuigi olen kõiges veel väga kahtlev just nimelt selle allergiateema tõttu ning osaliselt ka vanust arvestades. Spirit ei ole kerge loom arvestades minu eesmärki takistussõiduga uuesti tegelema hakata. Me ei ole veel lattide ja hüpeteni jõudnud. Olen mõtetes arvestanud, et Spirit jääb mulle ajaviitehobuseks ning lähitulevikus soetan endale korraliku harrastushobuse. Tunduks mõistlikum kuid enne kui näen, et lootus on kadunud, ei hakka ma veel treeninguid lõpetama. Tasa ja targu :)

Fotode autor Maaris Puust, MKfoto